Antiikmööbli viimistlemine

Puhasta pind mustusest ja vajadusel lihvi. Puhastamisel kasuta Amello Puidu puhastusainet. Puhastusainet kasutatakse eelnevalt määrdunud, õlitatud või vahatatud puitpindade puhastamiseks. Kui pind on puhas ja täiesti kuivanud, näed mis olukorras puitpind on ja saad planeerida edaspidist viimistlust.Kui on vaja eemaldada vana lakikiht või pinda täiendavalt ühtlustada, kasuta lihvimist. Lihvi peene lihvpaberiga pind tasaseks. Lihvides on kerge eemaldada kõik pindmine mustus.
Viimistlusmaterjali valik sõltub viimistletavast pinnast. Üks võimalik valik antiikmööblile on Amello Mööblivaha. Antud vaha on ajaloolise retsepti alusel valmistatud vedel vaha. Vaha sisaldab väärtuslikku karnauba vaha ja looduslikku vaiku, mis annavad tugeva ja vastupidava pinna, tuues ühtlasi esile puidu kauni tekstuuri. Kui puitpinda on vaja pinna ühtlustamiseks toonida, siis tooni Mööblivaha Värvipigmentidega. Liigse materjali osa, mis enam ei imendu peab hiljemalt viie minuti pärast ära pühkima. Kanna vajadusel teine õhuke kiht pärast esimese kihi minimaalset kuivamisaega 5 tundi.Teine võimalik valik antiinmööblile on Linaõlivaha. Antud vaha sobib eelkõige heledast puidust vanale mööblile. Linaõlivaha on mesilasvaha sisaldav tahke vaha ning tema viskoossus võimaldab teda kergelt pinnale kanda. Liigse materjali osa, mis enam ei imendu peab hiljemalt ühe tunni pärast ära pühkima. Viimistluskihtide arv on 1-2.Pärast puitpinna lõplikku kuivamist tuleb nii Mööbivahaga kui Linaõlivahaga viimistletud pinda poleerida kuiva puuvillase lapiga. Nii saame puidule anda läike ja mõnusalt siidise pinna.
Kui viimistled tööpinda (laud, tool) siis kasuta selleks Amello Tööpinna õli. Antud õli annab hea kaitse niiskuse ja kulumise vastu.Kanna õhuke kiht Tööpinna õli puitpinnale pintsli või lapi abil. Liigse materjali osa, mis enam ei imendu peab hiljemalt 30 minuti pärast pühkima ära. Kanna peale teine õhuke kiht pärast esimese kihi minimaalset kuivamisaega 8 tundi. Viimistluskihtide arv on 2-4.
Viimistlemisel tuleb arvestada õli mõjuga viimistletavale puidule – viimistletud pind on hiljem üldjuhul tunduvalt tumedam kui ta oli algselt viimistlemata. Uus hele puit (kuusk, mänd) läheb jälle peale viimistlemist mõnevõrra kollakamaks. Kui on soov puitpinda peitsida, peab seda tegema enne õlitamist.

Viimistlemine Seinavahaga

Tee kindlaks, et puitpind oleks puhas, kuiv ning lihvpaberiga korralikult töödeldud.

Kanna vaha puitpinnale pintsliga puidusüü suunas. Kuivamisaeg kihtide vahel peab olema vähemalt 24 tundi. Viimistluskihtide arv on 1-2 sõltudes puitpinna kvaliteedist ja kasutamise eesmärgist. Pärast puitpinna lõplikku kuivamist poleeri pind kuiva puuvillase lapiga. Nii saame ühtlase pinna ja pehmelt siidise läike.
Nõuanne:
Seinavahaga (valge ja pruun) on võimalik üle viimistleda vana, eelnevalt lakiga viimistletud kollastunud või ebaühtlane pind. Sel juhul on vajalik pind eelnevalt puhastada värvipesuainega ja lasta enne viimistlemist kuivada. Testi konkreetsel pinnal ning vajadusel tee enne viimistlemist vahelihv.

Mööbli viimistlemine Mööblivahaga

Kui pind on väga must ja nõuab suuremat eeltöötlust, võid kasutada terasvilla No. 0. Töötle puitpinda puidusüü suunas  ja vaheta vajadusel terasvilla. Eraldunud sodi pühi ära lapiga. Kui pind on puhas ja täiesti kuivanud, näed mis olukorras  puitpind on ja saad planeerida edaspidist viimistlust.

Kui on vaja eemaldada vana lakikiht või pinda täiendavalt ühtlustada, kasuta lihvimist. Lihvi peene lihvpaberiga pind tasaseks. Lihvides on kerge eemaldada kõik pindmine mustus.

Viimistlusmaterjali valik sõltub viimistletavast pinnast. Parim valik nii antiik- kui ka kaasaegsele mööblile on Amello Mööblivaha. Antud vaha  on ajaloolise retsepti alusel valmistatud vedel vaha. Vaha sisaldab väärtuslikku  karnauba vaha ja looduslikku vaiku, mis  annavad tugeva ja vastupidava pinna, tuues ühtlasi esile puidu kauni tekstuuri. Kui puitpinda on plaanis toonida, siis tooni Mööblivaha Värvipigmentidega, lisades viimast keskmiselt 5 %. Kanna õhuke kiht Mööblivaha puitpinnale pintsli, lapi või teravill No.0000 abil. Liigse materjali osa, mis enam ei imendu peab hiljemalt 5 minuti  pärast ära pühkima. Kanna vajadusel  teine õhuke kiht pärast esimese kihi minimaalset kuivamisaega 5 tundi.

Kui soovid läikivamat ja tugevamat pinda kasuta Amello Õlivaha. Õlivaha annab puitpinnale hea niiskuskindluse ja tugevuse.

Kui viimistled tööpinda (laud, tool, köögi töötasapind), siis kasuta selleks Amello Tööpinna õli. Antud õli annab hea kaitse niiskuse ja kulumise vastu.

Kanna õhuke kiht Tööpinna õli puitpinnale pintsli või lapi abil. Liigse materjali osa, mis enam ei imendu peab hiljemalt 30 minuti pärast pühkima ära. Kanna peale teine õhuke kiht pärast esimese kihi minimaalset kuivamisaega 8 tundi. Viimistluskihtide arv on 2-4.

Mööbli hooldamine

Õlitatud pind puhastatakse nõrga pesuainega ja niiske lapiga. Õlitamist tuleb aeg-ajalt uuesti teostada. Õli kantakse pintsli või lapiga uuesti õhukese kihina puitpinnale,  lastakse imbuda ning eemaldatakse imbumata kiht.

Vahatatud pind puhastatakse nõrga pesuainega ja niiske lapiga. Vahatatud pind nõuab uuesti viimistlemist, kuid harvemini kui ainult õliga töödeldud pind. Mööblivaha ja Õlivaha kantakse õhukese kihina pinnale ja lüüakse läikima. Kui vahatatud pind on muutunud tuhmiks ja kuivaks, siis on mõistlik kasutada ainult hooldusõlitamist. Kasuta selleks Amello toodet  Karnauba vesivaha. Antud vaha on looduslikul palmivahal baseeruv vesialusel toode, mis suurendab pinna kulumiskindlust, muudab pinna vetthülgavaks ning annab sellele ühtlasi siidise läike. Kanna  õhuke kiht Karnauba vesivaha  pinnale pintsli või lapi abil. Lase pinnal kuivada vähemalt 2 tundi ning poleeri pinda kuiva puuvillase lapiga.

Kui Tööpinna õliga viimistletud pind muutub kuivaks ja matiks, siis viimistle pind uuesti sama õliga.

Köögitasapindade viimistlus

Kanna Tööpinna õli puitpinnale pintsliga, lapiga või Terasvillaga No. 0000.
Viimistle puidusüü suunas.
Pea meeles viimistleda puidu otspinnad eriti hoolikalt . Puit imab eriti palju niiskust just puidu otspinnast ja mitteküllaldaselt õliga immutamisel võib sealt hiljem niiskus siseneda.
Eemalda puitu mitte imbunud õli ja eraldunud puiduosad ca 30 min. pärast puhta puuvillase lapiga.
Kui õli on eelnevalt peale kantud puuvillase lapiga, tehakse vahelihv. Kui õli on kuivanud, lihvi pind kergelt peene lihvpaberiga puidukiudude suunas. Kui õli on peale kantud Terasvillaga No. 0000, siis üldjuhul vahelihv ei ole vajalik.
Kanna puitpinnale uus kiht Tööpinna õli pärast eelmise kihi kuivamist (u. kaheksa tunni pärast). Soovitav on veel täiendavalt peale kanda vähemalt 2 kihti. Kui kahe kihiga ei saavutata soovitud läikeastet, kantakse pinnale veel täiendavad kihid.
Kui on soov puitpinda peitsida, peab seda tegema enne õlitamist. Teine võimalus on Tööpinna õli toonida looduslike Värvipigmentidega, lisades viimast keskmiselt 5 %.

Nõuanne: pind on piisavalt õliga immutatud, kui lõplik viimistlus jääb poolmati läikega. Kui viimistluse tulemuseks on matt pind, siis järelikult puitpind nõuab täiendavat kaitsekihti.

Pea meeles viimistleda ka puitpinna alumine pool; kui töödelda ainult puitpinna ülemist poolt, võib pind hakata painduma.

Tuleb arvestada õli mõjuga viimistletavale puidule – väärispuidust pind (tamm) pind on hiljem üldjuhul tunduvalt tumedam kui ta oli algselt viimitlemata. Hele puit (kuusk, mänd) läheb jälle peale viimistlemist mõnevõrra kollakamaks. Seda on kasulik arvestada viimistetava puiduliigi valikul.

Viimistletud tööpinda hakka aktiivselt kasutama alles ühe nädala möödudes, sest alles siis saavutab pind lõpliku niiskus- ja kulumiskindluse.

Sauna viimistlemine

Soojades tingimustes olevate sauna- ja pesuruumi puitpindade viimistlemine

Sauna seinad ja laed on soovitav viimistleda Puiduõliga. Antud õli sisaldab niiskuskindlaid õlisid, mis puitu kaitsevad. Viimistle Puiduõliga 1- 3 korda õhukeselt pintseldades. Anna õlil imenduda umbes 30 minutit ning pühi ära liigne õli, mis enam ei imendu. Saunalava viimistle Saunalava Immutusainega. Niisuta lapp või pintsel õliga ja kanna hästi õhuke kiht lava pinnale (puidu liigil ei ole selles mõttes tähtsust, et Saunalava Immutusaine sobib kõikide puitpindade peale).

Peale õlitamist soojenda sauna, nii kuivab õli kiirelt. Pühi ära liigne õli, mis enam ei imendu. Kui sauna põrand on puidust, võib selle õlitada Põrandaõliga. Antud õli imendub sügavale puidu sisse ja annab hea kaitse vee ja mustuse vastu.
Tähelepanu! Saunaõlidega viimistedes peab kindlasti umbes 30 minuti pärast eemaldama üleliigse imbumata õli, muidu võib kuivamine kesta kaua ning pind võib ka naksuma jääda! Puiduõli ja Saunalava Immutusaine võib muuta töödeldava puidu värvitooni.
Pärast viimitlemist peaks puitpind seisma vähemalt üks nädal, selle aja jooksul saavutab pind niiskuskindluse ja tugevuse. Enne esimest korda sauna minnes tee proovikütmine; kuumuta sauna selleks, et eeterlikud õlid saaksid puitpinnast väljuda (kui seda mitte teha, siis võivad silmad kipitama hakata)!

Saunapeitsi kasutamine

Kui soovid oma saunale anda omapärase stiilse välimuse, siis kasuta saunalava ning sauna seinte ja lagede viimistlemiseks Saunapeitsi. Antud peits on lahustibaasiline peits. Tänu vaigu- ja linaõlisisaldusele peab antud peits ka karmides saunatingimustes hästi vastu.

Eeltöötlus: Puhasta vanad viimistletavad pinnad kõigepealt lakkidest ja muudest eemaldatavatest ainetest. Puhasta järele jäänud pind lihvpaberiga ja eemalda lihvtolm.

Kasutamisjuhend: Ei lahjendata. Loksuta hoolikalt enne kasutamist. Saunapeitsi kantakse peale pintsli või puuvillase lapiga. Eemalda liigne peits 1 – 2 minuti pärast puhta puuvillase lapiga. Et saavutada tumedam ja vastupidavam pind, töötle puitpinda 2 korda. Vajadusel teosta õrn vahelihv enne teise peitsi kihi pealekandmist.

Viimistle peitsitud saunalava 3 tunni pärast Amello Saunalava Immutusainega ning sauna seinad ja laed Amello Puiduõliga.

Saunapeitsiga on võimalik anda uuele haava- või lepapuidule omapärane tume välimus. Ühtlasi on võimalik Saunapeitsiga üle viimistleda vanemad saunapinnad andes neile stiilse värske välimuse.

Puitterrassi viimistlemine

Heledast puidust (mänd, kuusk, kask ja lehis) välistrepid ja terrassid vajavad head kulumiskindlust ja vastupidavust ilmastikumõjudele. Kas sajab vihma, lund või paistab soe suvepäike, puit koos viimistlusega peab sellele vastu pidama. Selleks otstarbeks ongi välja töötatud toode nimega Terrasi Tõrvaõli. Toode on valmistatud looduslike toorainete (linaõli, kännutõrv, looduslik vaik ja männitärpentin) baasil. Terrassi Tõrvaõli on mõeldud kulumiskindlust nõudvatele puitpindadele nagu on seda trepid, terrassid ja aiamööbel. Lisaks kaitseb Terrassi Tõrvaõli puidu pinda niiskuse, hallituse ja mustuse eest.

Amello Terrassi Tõrvaõli sisaldab 20% männitõrva, mis annab puidule väga omapärase ja pruunika väljanägemise säilitades puidule omast struktuuri. Toodet puidule kandes imendub õli puidu sisse ja kuivades enam ei määri. Värskelt viimistletud pind lõhnab mõnda aega suitsuse männitõrva järgi.

Kasutamine

Viimistletava puidu pind peab olema puhas ja kuiv (max niiskus 15%). Looduslikud puiduõlid nõuavad töödeldava pinna head alglihvi. Vanad laki- ja värvikihid eemaldatakse lihvimise teel. Lihvitakse puidusüü suunas ning viimane lihv tuleks teha vähemalt 150 karedusega liivapaberiga.

Ennem Terrassi Tõrvaõli puidule kandmist peab toodet korralikult seagama, et taara põhja settinud tõrv uuesti üles segatud saaks, ja õli toon ühtlane püsiks kogu viimistlemise jooksul. Terrassi Tõrvaõli kantakse puidu pinnale õhukeste kihtidena. 30 minutit peale pinna viimistlemist peab puidult eemaldama üleliigse õli mis enam sisse ei imendu. Teine kiht kantakse puidule minimaalselt 24 tundi peale esimese kihi üleliigsest õlist puhastamise.st. Sõltuvalt puidu kvaliteedist ja kasutustihedusest tuleks töödeldavaid pindu viimistleda 1-3 korda. Suuremat tähelepanu viimistlemisel tuleb osutada puidu otsapindadele.

Terrassi Tõrvaõli on võimalik toonida vastavalt soovile erinevate looduslike värvimuldadega ehk värvipigmentidega. Värvipigmente lisatakse õlile keskmiselt 5%. Toonitud õli kasutamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata tootei segamisele kogu viimistlue vältel kuna pigment kipub kergesti anuma põhja sadestuma.

Viimistletud pinnad kuivavad keskmiselt ööpeava. Terrasside ja treppidde aktiivset kasutamist võiks siiski vältida ca 1 nädala jooksul peale viimistlemist. Soe ja tuuline ilm kiirendab oluliselt õli kuivamist.

Hooldus

Terrassi üldiselt ei ole vaja hoolduseks lihvida.

Hooldus: Puitterrassi ei ole vaja hoolduseks lihvida. Vajadusel võib ainult suuremad plekid lihvkäsnaga töödelda. Kulumise korral kanda uus kiht Terrassi Tõrvaõli kulunud pindadele. Iga hooldusõlitamine tugevdab puitu, täidab puidupoore sulgedes tee niiskusele ja mustusele. Hooldusõlitamist saab läbi viia ka ainult kulunud kohtadel (nt. käiguteed). Õlitatud terrass muutub hooldusõlitamiste käigus järjest tugevamaks, vajades paari aasta pärast vähem hoolt kui alguses.

Palkmajade viimistlemine

Palkmaja välisseinad viimistle Hele või Tume Tõrvaõliga. Kui puitpinnal on hallitust või puidusina, tuleb need pesta desinfitseeriva ainega. Selleks kasuta näiteks naatriumhüpokloriidi lahust. Seejärel viimistle pind puidukaitseainega nagu Booraksi lahus või  Vask– ,  Rauasulfaadiga. Nimetatud ained kaitsevad puitu hallituse ja sinavuse vastu ning samaaegselt kuivatavad puitu. Töödeldud pinda on soovitav õlitada 2 – 3 kuu pärast. Sega Tõrvaõli hoolikalt enne kasutamist ja kasutamise ajal. Kanna viimistlusmaterjal pintsliga kuivale pinnale puidusüü suunas 2-4 õhukest kihti. Anna kuivada kihtide vahel 1-2 ööpäeva. Kasuta tihedat pintslit ja viimistle alati üks palk otsast lõpuni. Viimistle puu otspinnad eriti hoolikalt. Uus viimistlus tehakse vajadusel aasta pärast. Hele Tõrvaõli saab toonida Värvipigmentidega.

Kui soovid tumedamat tulemust, viimistle palkmaja välisseinad Tõrvalasuuriga.

Puitpõrandate õlitamine

Amello Põrandaõli on läbipaistev viimistlusmaterjal uutele ja eelnevatest viimistlusmaterjalidest puhtaks lihvitud vanadele puitpindadele. Põrandaõli on linaõli baasil valmistatud toode. Linaõli on looduslik tooraine. Amello Põrandaõli ei tekita puidu pinnale lisakihti , vaid see imendub sügavale puidu pooridesse muutes puidu pealispinna kulumis- ja veekindlaks. Et anda põrandale veel täiendav lisakaitse, on soovitav põrand lõplikult viimistleda Amello Õlivahaga. Antud viimistlusmaterjal sisaldab looduslikku karnauba vaha, mis annab põrandapinnale siidise läike. Kuna Põrandaõli ja Õlivaha ei tekita puidule lisakihti, siis tundub puitpõrand ka palja jala all mõnusalt soe.

Kasutamisjuhis:

Viimistletav pind peab olema puhas, kuiv (max lubatud puidu niiskus 20%) ning sile. Vanad laki- ja värvikihid eemaldatakse lihvimise teel. Põrand lihvitakse hoolikalt puidusüü suunas. Soovitav on puitpinnale teha viimane lihv enne viimistlemist lihvpaberiga, mille karedus on minimaalselt 180. Lihvimistolm eemaldatakse hoolikalt tolmuimeja abil (ka nurkadest). Kui põrand on veel ka peale tolmuimeja kasutamist tolmune, pühitakse tolm tärpentiniga niisutatud lapiga. Ära kasuta selleks vett.

Põrandat soovitatakse viimistleda kahes või kolmes kihis, sõltuvalt puuliigist ja põranda kasutamise tihedusest. Õli või vaha kantakse peale soovitavalt naturaalsete harjastega pintsli või puuvillase lapiga.

Pealekandmine peab toimuma õhukeselt puidukiu suunas. Kui oled peale kandnud esimese kihi õli, jälgi põrandat. Kui põrand imeb palju õli sisse, lisa õli põrandale juurde. Lase õlil sisse imbuda ca 30 minutit ning pühi kindlasti üleliigne imbumata kiht ära puhta puuvillase lapiga. Lase põrandal kuivada 15 tundi ning korda protseduuri. Õlivaha kasutamine on analoogiline, pärast puitpinna lõplikku kuivamist poleeri pind kuiva puuvillase lapiga, Nii saame põrandale siidise läike.

Põrandaõli sobib kõikide uute ja vanade ( eelnevalt puhastatud) põrandate viimistlemiseks, sh. saunaruumi puidust põrandad. Tootega võib viimistleda ka puidust treppe. Õlivaha sobib eelkõige eluruumide ja magamistubade põranda viimistlemiseks. Õlivaha ei sobi saunaruumide ning köögi põrandate viimistlemiseks, nimetatud pindade viimistlemiseks kasuta Põrandaõli.

Amello Põrandaõli ning Õlivaha sobivad nii väärispuidust pindade (tamm, mahagon) kui ka heledate pehmete puiduliikide (mänd, kuusk, kask) viimistlemiseks. Heledaid puitpõrandaid viimistledes tuleb arvestada seda, et pind muutub mõnevõrra kollakamaks. Väärispuidust pind muutub üldjuhul mõnevõrra tumedamaks. Põrandaõli soovitatakse ka peitsitud pindadele.

Õlivaha ja Põrandaõli on võimalik toonida ka looduslike Värvipigmentidega, lisades viimast keskmiselt 5 %. Lase õlil sisse imbuda ca 30 minutit ning pühi ära imbumata õli ja Värvipigment puhta puuvillase lapiga. Märkus: toonitud õli tuleb korralikult segada enne töö algust ning ka töötamise ajal, sest Värvipigmendil on omadus sadestuda taara põhja.

Õlitatud põrandatele ei tohi sattuda niiskust 6 – 7 päeva ning põrandale ei saa asetada raskeid esemeid 5-6 päeva jooksul.

Hooldus:

Põrandalt peab regulaarselt pühkima või imema tolmu ning seejärel pühkima üle niiske lapiga (ära kasuta rohkelt vett). Kui õlitatud või õlivahatatud puitpõrand tundub tuhmunud ja kuiv, siis kasuta hoolduseks spetsiaalse toodet Karnauba vesivaha. Antud palmivahal baseeruv hooldusvaha suurendab pinna kulumis- ja niiskuskindlust ning annab põrandale siidise läike. Suurema kulumise korral kanna kulunud pindadele uus kiht õli (Põrandaõli või Õlivaha). Puitpõrandat ei ole vaja hoolduseks lihvida. Vajadusel võib ainult suuremad plekid lihvkäsnaga töödelda. Iga hooldusõlitamine tugevdab puitu, täidab puidupoore sulgedes tee niiskusele ja mustusele. Hooldusõlitamist saab läbi viia ka ainult kulunud kohtadel (nt. käiguteed).

Hooldusõlitamist on vaja teha siis, kui põrand on tuhmunud. Eluruumide põrand vajab hooldusõlitamist kord aastas. Ühiskondlike ruumide põrandate hooldust on vaja teha vastavalt kulumisele iga 3-4 kuu järel.

Õlitatud puit muutub hooldusõlitamiste käigus järjest tugevamaks, vajades paari aasta pärast vähem hoolt kui alguses.

Punase keeduvärvi valmistamine

Keetmine

Keedunõuks sobib pealt avatud 100/200 liitrine raudvaat. Vaadi alla tehakse telliskivist või kivist tulepesa (ca 20 cm kõrgune). Vaadi ümber pannakse mineraalvilla, mis seotakse raudtraadiga kinni. Nii saab keetmist teostada tasaselt kuumana. Segamise jaoks tehakse puidust mõla, mille abil ulatub hästi anuma põhja.

Vaati pannakse 40/130 liitrit vett ja tuli tehakse alla. Puuduvad 10/20 liitrit külma vett valatakse ämbrisse, kuhu lisatakse rukki- või nisujahu . Rauasulfaat segatakse kuumenevasse vette mõlaga segades. Rauasulfaat toimib mädaniku- ja hallitusevastase ainena. Kui vesi on auravalt kuum, kuid ei kee, lisatakse eelnevalt külma vette segatud rukki- või nisujahud vaati. Segu hoitakse selle järel kuumana, peaaegu keemistemperatuuril vähemalt tund aega, mõnes retseptis isegi 2 – 3 tundi. Et keedetav segu ei kõrbeks põhja, peab segu aeg-ajalt segama. Kui värvile lisatakse õli (linaõli või värnits) lisatakse see praeguses etapis. Seejärel lisatakse punast pigmenti samaaegselt teostades segamist. Nüüd ei tohi tuli olla enam eriti tugev, kuna valmiv keeduvärv võib kergesti üle keeda. Pärast seda haudub segu orienteeruvalt pool tundi, vahepeal on vajalik segamine. Värvi valmimist võib kontrollida kastes sinna puutiku. Kui tikku kuivatada päikese käes või lõkke juures, on värv valmis kui värv ei eemaldu tikust enam käega pühkides. Kui värvi säilitatakse kauem kui paar päeva, siis lisatakse sinna säilitusaineks soola. Pikema säilitamise jaoks kasutatakse formaliini (1/2 L per 100 L värvi). Formaliini segatakse värvile järgmisel päeval, kui värv on jahtunud . Sellisel viisil säilib värv mõned kuud.

Valged keeduvärvid

Ained ca 60 liitri valmistamiseks. Tsinksulfaati 2 kg, nisujahu 4 kg, linaõli või värnitsat 5 liitrit ja titaanoksiidi 12 kg. Keedetaks samal viisil kui punase keeduvärvi puhul. Kollast keeduvärvi saadakse kui kasutatakse titaanoksiidi asemel kollast pigmenti.

Punane keeduvärv 2

Põhiretsepti järgi vajatakse värvi valmistamiseks rukkijahu, vett, punamulda (punast pigmenti) ja rauasulfaati. Põhiretseptist on tehtud väga palju eri versioone. Rukkijahu asemel võib kasutada nisujahu. Sageli on juurde lisatud veel värnitsat. Keetmisest tähtsam on piisavalt pikk keeduaeg ja hoolikas segamine keetmise ajal. Keeduvärviga võib värvida kohe peale keetmist ja temaga võib värvida kõik varem keeduvärviga värvitud seinad ja varem viimistlemata palk- ja lauapinnad. Eeltöö on kerge: harjaga eemaldada lahti tulev mustus ja tolm. Keeduvärviga viimistlemine toimub pintsliga, piisab ühekordsest katmisest pintslit hoogsalt liigutades.

50 liitrit punast keeduvärvi

– 40 L vett
– 3 kg rauasulfaati
– 4 kg rukki- või nisujahu
– 8 kg punast pigmenti
– 3 L linaõlivärnitsat

Keedunõuks sobib vana pada, sissemüüritud katel või isegi 200 liitrine plekkvaat, mis on vooderdatud väljaspoolt kivivillaga. Keedunõu all olevat tuld peab olema võimalik kohendada. Lisa rauasulfaati kuuma vette. Doseeri tasakesi juurde eelnevalt veega segatud rukkijahu ja keeda segu nii kaua, et ta muutub pudruks. Lisa juurde punamulda , samal ajal hästi segades. Segu peab segama kogu aeg vältimaks ülekeemist ja põhja kõrbemist. Lõpuks lisatakse juurde värnitsat, mille järel segu keedetakse veel 2-3 tundi. Keeduvärviga võib värvida juba siis, kui värv on alles kuum. Keeduvärvi peab kasutama ära 2 nädala jooksul peale keetmist.

Punane keeduvärv 3

Puutõrv (männitõrv), rauasulfaat, rukkijahu segatakse leige veega segi ja keedetakse veerand tundi. Siis lisatakse värvimuld ja keedetakse veel 1,5 tundi. Värvida kindlasti soojalt!

Tõrva sisaldav keeduvärv

Retsept karedapinnalistele puitkatustele

– 25 L vett
– 1,5 kg rauasulfaati
– 4,5 kg rukkijahu
– 5 kg punast pigmenti
– 5 kg männitõrva

Retsept siledapinnalistele puitkatustele

– 25 L vett
– 2 kg rauasulfaati
– 4,5 kg rukkijahu
– 5 kg punast pigmenti
– 6 kg männitõrva

Traditsioonilised Värviretseptid

Munaõlitempera

Kasutatakse näiteks mööbli viimistlemiseks.

• 1 osa linaõlivärnitsat
• 1 osa kanamune
• 1 osa vett
• Värvipigmendid

Kanamunad ja värnits segatakse hoogsalt raputades näit. pudelis. Juurde lisatakse vesi ja raputatakse jälle. Lõpuks lisatakse vajalikud värvipigmendid, mis soovitatakse eelnevalt lahustada väikese veekogusega. Värv säilib külmkapis mitmeid nädalaid.

Piima-kriidivärv

Keldriruumide valgendamiseks, niisketes ja külmades välistingimustes olevate asjade viimistlemiseks, näit. telliskivimüüride ja korstende värvimiseks.

• rasvatu piim
• kriidipulber

Piima sisse segatakse kriiti, kuni värv on kattev. Juurde võib vajadusel lisadad muid väripigmente. NB! Värv säilib sama kaua kui piim.

Õlivärv sisetingimustesse

• 70% linaõlivärnitsat
• 30% tärpentini
• sikatiiv
• värvipigmendid

Värnits ja männitärpentin segatakse. Seejärel lisatakse ca 10% (mõõdetuna värvi üldkogusest) sikatiivi ja hästi peeneks hõõrutud pigment.

Õlivärv välistingimustesse

• linaõlivärnits
• värvipigmendid

Õllelasuurvärv

• 1/3 mahuosa värvimulda
• 2/3 mahuosa õlut (kasuta tumedat õlu, sest see annab tumedama tooni ja ka tugevama liimi)

Lasuurvärvi aluspind peab olema korralikult ette valmistatud: pahteldatud ja krunditud, et ühtlustada imavus. Värvi võib peale kanda käsnaga, teha pintslitõmbeid, tupsutada, tuppida, kulutada jne. Pind kuivab umbes ööpäeva. Pinna paremaks kaitsmiseks võib selle hiljem õlitada või vahatada

Linaõli kitt

Vala segamisnõusse kriidijahu ja sinna peale väike kogus värnitsat. Sega ja sõtku ained taigna sarnaseks massiks. Õli kogus on piisav, kui kitt ei jää enam käte külge. Hea kitt on toatemperatuuril üpris tahke, kuid pehmeneb käte vahel muljudes. Takistamaks lindusid kitti söömast, sega hulka jahvatatud valget pipart. Kitti on võimalik toonida värvipigmentidega.

Linaõlivärvide valmistamine ja kasutamine

Linaõlivärv ei seo niiskust ja takistab puidumädaniku tekkimist. Linaõlivärvid on keskkonnasõbralikumad kui paljud tänapäeval kasutatavad aküül- ja lateksvärvid.

Linaõlivärvi valmistamine

Vana aja õlivärvi võid segada ise. 1 liitri õlivärvi valmistamiseks läheb vaja u. 7 dl Naturaalset Värnitsat ning 2-5 dl värvijahu ehk värvipigmente. Kuivamist võib kiirendada sikatiiviga. Värvijahu e. pigment segatakse kõigepealt umbes poole värnitsa kogusega, üpris paksuks pastaks. Väike kogus värvi segatakse segamispulgaga, kuid suurte koguste puhul on segamine kergem teha elektridrelli otsa kinnitatud värvisegajaga.

Erinevad pigmendid reageerivad eri viisil, nii et ühed vajavad rohkem õli kui teised, et muutuda tasaseks värvipastaks. Rusikareegliks võib pidada seda, et erikaalult raskemad pigmendid lahustuvad väiksemas õlikoguses. Kui segamist ei saa teha piisavalt hästi, siis peab värviklimbid eemaldama valades segu läbi metallfiltri. Kui pigmendid on hästi segunenud, lisatakse värnitsat kuni värv on sobiv pintseldamiseks.

Kruntvärvist tehakse lahjem segu, lisades 15-30% rohkem värnitsat kui pinnavärvile. Kui Naturaalset Värnitsat või Tärpentini-linaõli lisatakse suures koguses, saadakse transparentne e. läbipaistev viimistlus. Kuivamise kiirendamiseks võib lisada sikatiivi u. 2-3% värvi kogusest. Kui säilitada valmis segatud õlivärv, hakkab pigment sadenema taara põhja, nii et järgmisel kasutamise korral on vajalik põhjalik segamine.

Heledate toonide jaoks tehakse valmis valge värv (pigmendiks titaanvalge), kuhu siis lisatakse vajalik värvipigment. Kuna pigmendid lahustuvad omavahel raskesti, on nad mõtekas segada värnitsa seguga. Et pigmendid jõuaksid korralikult lahustuda, peab nad segama kokku vähemalt ööpäev enne viimistlemist.Tumedaid toone valmistades võib põhivärvi valmistada värvilisena (näit. kollane, punane, must) ja kasutada valget pigmenti ainult toonimiseks. Pigmendi valik soovitud tooni saavutamiseks nõuab kogemust. Nõuandeid võib leida vanadest raamatutest ja proovides õpib!

Õlivärvide omadused ja nende kasutamine välistingimustes

Traditsiooniliselt lasti puitpindadel enne õlivärvidega värvimist vananeda 1 aasta. Kui pind oli aasta pärast nähtavalt siniseks läinud või hallitanud, pesti see kloorilahusega. Varem õlivärviga värvitult pinnalt eemaldatakse lahti tulev värv kas kraapimisega või terasharjaga. Kobrutav akrüülõlivärv või lateksvärviga värvitud pinna võib värvida õlivärviga tingimusel, et eelnev värv on eemaldatud kogu värvitavast puitpinnast.

Kõige paremini sobib õlivärv viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Sobivaks viimistlemise ajaks soovitame poolpilves sademeteta ilma mais-juunis. Värvi on kõige parem peale kanda pintsliga (või värvirulliga). Tähtis on teostada värvimine nii, et värv ei jää paksuks, voolavaks kihiks puu pinnale. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Puitpind värvitakse kaks korda. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukeste kihtidena. Enne pinnavärviga katmist peab veenduma, kas eelnevad kihid on saanud lõplikult kuivaks.

Kui värv muutub kortsuliseks, kui teda keeratakse sõrmede all, siis järelikult on värv põhjast veel toores ja võimalik, et liiga paksult peale kantud. Vajalik kuivamisaeg on mõnest päevast nädalani. Õlivärvi kiht kaitseb puitu kiirest märjaks saamisest ja kuivamisest. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Selle uuendamine ei nõua värvi eemaldamist, nii et investeering on pika aja peale vaadatuna väga kasulik. Kuna värv muutub mõne aastaga matimaks, siis selle pinda võib uuendada viimistledes seda u. 5 aasta tagant värnitsaga.

Õlivärvide kasutamine sisetingimustes

Õlivärv sobib peaaegu kõikidele puitpindadele, kuigi sisetingimustes olevaid pindasid viimistledes peab võtma arvesse, milleks antud pindasid kasutatakse. Kõva koormust taluma peavad puitpinnad, näiteks põrandad, peab viimistlema hoolikalt ja varuma ühtlasi rohkem aega.

Õlivärv imendub puidu sisse ja kuivamiskiirus sõltub kasutatava sikatiivi kogusest. Kui värv kuivab liiga kiirelt, võib tekkida nahataoline kiht, mis pinnalt maha tuleb. Kui jälle sikatiivi ei ole piisavalt, ei kuiva värv piisavalt kiiresti ja kogub mustust. Üldjuhul ei tohi õlivärvidega viimistledes olla kiiret ning jääb üle vaid soovida: ainult rahu !

Viimistledes peab arvesse võtma mitmeid asjaolusid. Puiduliik tuleb valida kasutamise kohast lähtuvalt. Sobivad puiduliigid põrandale on näiteks kask, pöök või tamm, kuna nende vastupidavus antud tingimustesse on piisav. Seinamaterjalidest on jälle männipuit suurepärane, kuna õlivärv imendub sinna hõlpsalt. Sauna sobib kuusk, kuna ta ei ole nii tundlik niiskuse mõjudele.

Vana puitpinna puhastamiseks võib kasutada lahusteid tingimusel, et pinnal lastakse enne värvimist korralikult kuivada.

Viimistluskihtide arv sõltub puitpinna kasutuskohast

Enne õliga värvimist peab põrand olema lihvitud (v.a. saematerjal). Ta ei tohi olla lihvitud liiga siledaks, kuna siis värv ei nakku. Viimistlemiseks sobib täiesti tavaline pintsel. Õlivärv kantakse peale õhukese kihina, kuna seda kantakse peale (küllastatakse) vähemalt 2-4 korda. Kihtide vahel teostatakse vahelihv, mille abil värv imendub tasaselt puu sisse ja nii saadakse kõvem ning vastupidavam pind. Lihvimine tehakse puusüü suunas peenikese lihvpaberiga. Lihvimise käigus tekkinud lihvtolmu võib pühkida ära. Õlivärvi ei saa lasta viimistlemise algusfaasis kuivada, nii et sikatiivi liigset kasutamist tuleb alguses vältida. Põranda viimistlemine on aeganõudev ja täpsust nõudev töö; juba põranda õliga küllastamine võtab aega 2-3 päeva, sõltudes viimistletavast puitpõrandast. Kui õli ei taha enam imenduda, tuleb liigne õli pühkida ära. Seejärel lastakse puidul kuivada vähemalt nädal, mille järel puitpind tehakse tasaseks näit. lihvides.

Kui puitpind on saadud tasaseks, siis teostatakse pinna vahatamine mesilasvahaga. Vaha kantakse peale pehme kaltsuga. Parema lõpptulemuse saavutamisek soovitame vaha sulatamist soojas vees ja kandes teda soojalt puitpinnale. See aitab kaasa vaha imendumisele ja lõpptulemusena saame nii tugevama pinna. Vahal lastakse kuivada ööpäev, mille järel see lüüakse läikima pehme kaltsuga. Erinevalt lakitud pinnast võib vahatatud pinnal tekkinud defektid parandada täiendava vahatamisega, kus lihv ei ole vajalik. Ka vahatatud pinna uuendamisel ei ole eelneva kihi lihvimine vajalik, kui just see ole väga must, sest uue, õhukese vahapinna võib peale kanda otse vanale vahakihile.

Õlitatud ja vahatatud põrandate pesu on lihtne. Selle võib sooritada sooja veega ja pesuainega.

Ka mööbli võib viimistleda samamoodi kui eelpool mainitud põrandad. Kõiki puitpindasid ei pea vältimatult viimistlema väga põhjalikult, kuid siis uuesti viimistlemise vajadus kasvab. Seina- ja laepindade viimistlemine ei nõua lihvimist ega vahatamist. Piisab kui viimistletav puitpind on puhas ja kuiv. Need puitpinnad värvitakse kaks korda ja jälle tuletame meelde, et peale tuleb kanda õhuke kiht et ei tekiks voolamisjälgi.

Uste ja akende viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida. Kui antud pindades toimub suuri muudatusi, tuleb need vastavalt vajadusele täiendavalt hoolikalt viimistleda. Näiteks kui puidu pinnale tekivad mustad laigud (hallitus), siis selline pind tuleb hoolikalt puhastada harjaga ja kloor-vesilahusega. Kui pind on kuivanud, võib selle uuesti viimistleda õlivärviga.

TÄHELEPANU! Sisetingimustes viimistledes peab meeles pidama linaõlide isesüttimise ohtu. Seepärast peab tagama piisava õhuvahetuse ja selle, et õlised kaltsud, pintslid ja riided tuleb pesta hoolikalt veega või põletada.

Värvipigmendid ja nende kasutamine

Et saada läbipaistev ehk transparentne viimistlus on lisatava Värvipigmendi kogus õlile soovitavalt 2-6 %.
Märkus: ultramariinsinist ja valget värvipigmenti peab vajaliku tooni saavutamiseks lisama vähemalt 6%.

Tähelepanu: kui säilitada valmis segatud toonitud õli. hakkab pigment sadenema taara põhja, nii et hilisemal kasutamisel on vajalik põhjalik segamine.

Viimistlemisel peab liigse õli ja värvipigmendi osa, mis enam puitu ei imendu, hiljemalt 1 tunni pärast ära pühkima. Soovitav on puitpind teistkordselt viimistleda sama tüüpi värvitu õliga.

Puitpaatide viimistlemine linaõli toodetega

• Pinda võib töödelda Tõrvalasuuriga, Männitõrvaga
• Lahjenda Männitõrva tärpentiniga ja pintselda mõned õhukesed kihid.

*) antud tekstis mõeldakse õli all Tärpentini-linaõli või Tõrvaõli. Mõlemad on valmis segud, sisaldades ka mürkainet hallituse vastu. Ära kasuta puhast Linaõli ning tee oma segusid, need ei anna vajalikku hallitusekaitset ning ei kuiva piisavalt pinnatöötlemiseks.

Tärpentini-Linaõli:

Tärpentini-linaõliga võib küllastada kõik puiduliigid, ka väärispuidust pinnad (teak/mahagon/tamm). Tärpentini-linaõli on parim valik siis, kui pind lakitakse üle.

Tõrvalasuur:

Tõrvalasuur on parim valik kodumaise puiduliigi, nagu mänd ja kuusk õlitamiseks ja siis kui pind on plaanis tõrvata.

Aiamööbli viimistlemine linaõli toodetega

Väärispuidust aiamööbel

Kasutatavad õlid:

• Aiamööbli õli
• Teak õli

Kanna õli pinnale pintsliga õhukese kihina. Lase õlil imenduda ning eemalda üleliigne imbumata kiht. Kui pind on ebatasane ja kare, lihvi pind tavalise lihvpaberiga / -padjaga või -masinaga. Kanna pinnale vähemalt 3 kihti. Nii saadakse tasane ja vastupidav pind.

Uuenda puitpinda vajaduse järgi ehk Aiamööbli õli ja Teak õli u. 2-3 aasta pärast.

Männist, kuusest aiamööbel

Kasutatavad õlid:

• Terrassi Tõrvaõli

Tegutse nagu eelpool mainitud. Kindlasti viimistle hoolikalt puidu otspinnad. Uuenda puitpinda vajaduse järgi ehk umbes 2-3 aasta pärast.

Puitkatuste viimistlemine

Esimesel aastal on soovitav kruntida katus Tumeda Tõrvaõliga. Sega Tõrvaõli hoolikalt enne kasutamist ja kasutamise ajal. Kanna viimistlusmaterjal pintsliga kuivale pinnale puidusüü suunas . Viimistle puu otspinnad eriti hoolikalt.
Teisel aastal viimistletakse katus Tõrvalasuuriga. Sega Tõrvalasuuri hoolikalt enne kasutamist ja kasutamise ajal. Kanna viimistlusmaterjal pintsliga kuivale pinnale puidusüü suunas. Viimistle puu otspinnad eriti hoolikalt.

Viimistlemine raua- või vasksulfaadiga

Vasksulfaat annab puidule sinaka/roheka tooni. Nii Rauasulfaat kui ka Vasksulfaat on pulbri kujul, mida lahustatakse vees. Mõlemad annavad hea kaitse hallitus- ja mädanikseente vastu. Rauasulfaati võib kasutada hallituse ja mädaniku vastu keeduvärvides.

Vasksulfaat                      Naturaalne puit                       Raudsulfaat

Rauasulfaati segatakse hoolikalt sooja vette, segamissuhe: segada u. 1 kg rauasulfaati 5 liitrisse vette. Vasksulfaadi segamissuhe on 1 kg – 10 L veele. Lahust kantakse puidule piisavalt palju, nii et puit märgub ja aine imendub puitu. Lahust kantakse pintsliga peale nii,  et ei tekiks voolamist. Võtab aega mõni tund, kui puitpind tumeneb ning lõplik toon tuleb esile umbes paari-kolme kuu pärast. Päikesevalgus intensiivistab pinna tumenemist. Lõplikku tooni mõjutab ka puidu kvaliteet ja ladustamise aeg. Võimalusel testi tooni paar kuud enne lõplikku viimistlemist. Tuleb arvestada ka sellega, et viimistletud puitpind muutub hallikaks/sinakaks ainult välistingimustes päikese ja niiskuse koosmõjul.

Aasta pärast on soovitav pind viimistleda Hele Tõrvaõliga või Tärpentini-linaõliga, et puitu täiendavalt kaitsta ning säilitada Rauasulfaadi/Vasksulfaadi  mõjul saavutatud puidu tooni.
Kulu:

1. saematejalile 4-5 m2 / 1 liiter
2. hööveldatud pinnale 8-10 m2 / 1 liiter