Valmistatav kogus | 60 L | 180 L |
vesi | 50 L | 150 L |
rauasulfaat | 2 kg | 6 kg |
rukki- või nisujahu | 4 kg | 12 kg |
punane pigment | 8 kg | 25 kg |
õli (värnits või linaõli) | 1,5 – 5 L | 5 – 10 L |
sool (säilimise jaoks) | 70 g | 200 g |
Keetmine
Keedunõuks sobib pealt avatud 100/200 liitrine raudvaat. Vaadi alla tehakse telliskivist või kivist tulepesa (ca 20 cm kõrgune). Vaadi ümber pannakse mineraalvilla, mis seotakse raudtraadiga kinni. Nii saab keetmist teostada tasaselt kuumana. Segamise jaoks tehakse puidust mõla, mille abil ulatub hästi anuma põhja.
Vaati pannakse 40/130 liitrit vett ja tuli tehakse alla. Puuduvad 10/20 liitrit külma vett valatakse ämbrisse, kuhu lisatakse rukki- või nisujahu . Rauasulfaat segatakse kuumenevasse vette mõlaga segades. Rauasulfaat toimib mädaniku- ja hallitusevastase ainena. Kui vesi on auravalt kuum, kuid ei kee, lisatakse eelnevalt külma vette segatud rukki- või nisujahud vaati. Segu hoitakse selle järel kuumana, peaaegu keemistemperatuuril vähemalt tund aega, mõnes retseptis isegi 2 – 3 tundi. Et keedetav segu ei kõrbeks põhja, peab segu aeg-ajalt segama. Kui värvile lisatakse õli (linaõli või värnits) lisatakse see praeguses etapis. Seejärel lisatakse punast pigmenti samaaegselt teostades segamist. Nüüd ei tohi tuli olla enam eriti tugev, kuna valmiv keeduvärv võib kergesti üle keeda. Pärast seda haudub segu orienteeruvalt pool tundi, vahepeal on vajalik segamine. Värvi valmimist võib kontrollida kastes sinna puutiku. Kui tikku kuivatada päikese käes või lõkke juures, on värv valmis kui värv ei eemaldu tikust enam käega pühkides. Kui värvi säilitatakse kauem kui paar päeva, siis lisatakse sinna säilitusaineks soola. Pikema säilitamise jaoks kasutatakse formaliini (1/2 L per 100 L värvi). Formaliini segatakse värvile järgmisel päeval, kui värv on jahtunud . Sellisel viisil säilib värv mõned kuud.
Valged keeduvärvid
Ained ca 60 liitri valmistamiseks. Tsinksulfaati 2 kg, nisujahu 4 kg, linaõli või värnitsat 5 liitrit ja titaanoksiidi 12 kg. Keedetaks samal viisil kui punase keeduvärvi puhul. Kollast keeduvärvi saadakse kui kasutatakse titaanoksiidi asemel kollast pigmenti.
Punane keeduvärv 2
Põhiretsepti järgi vajatakse värvi valmistamiseks rukkijahu, vett, punamulda (punast pigmenti) ja rauasulfaati. Põhiretseptist on tehtud väga palju eri versioone. Rukkijahu asemel võib kasutada nisujahu. Sageli on juurde lisatud veel värnitsat. Keetmisest tähtsam on piisavalt pikk keeduaeg ja hoolikas segamine keetmise ajal. Keeduvärviga võib värvida kohe peale keetmist ja temaga võib värvida kõik varem keeduvärviga värvitud seinad ja varem viimistlemata palk- ja lauapinnad. Eeltöö on kerge: harjaga eemaldada lahti tulev mustus ja tolm. Keeduvärviga viimistlemine toimub pintsliga, piisab ühekordsest katmisest pintslit hoogsalt liigutades.
50 liitrit punast keeduvärvi
– 40 L vett
– 3 kg rauasulfaati
– 4 kg rukki- või nisujahu
– 8 kg punast pigmenti
– 3 L linaõlivärnitsat
Keedunõuks sobib vana pada, sissemüüritud katel või isegi 200 liitrine plekkvaat, mis on vooderdatud väljaspoolt kivivillaga. Keedunõu all olevat tuld peab olema võimalik kohendada. Lisa rauasulfaati kuuma vette. Doseeri tasakesi juurde eelnevalt veega segatud rukkijahu ja keeda segu nii kaua, et ta muutub pudruks. Lisa juurde punamulda , samal ajal hästi segades. Segu peab segama kogu aeg vältimaks ülekeemist ja põhja kõrbemist. Lõpuks lisatakse juurde värnitsat, mille järel segu keedetakse veel 2-3 tundi. Keeduvärviga võib värvida juba siis, kui värv on alles kuum. Keeduvärvi peab kasutama ära 2 nädala jooksul peale keetmist.
Punane keeduvärv 3
Puutõrv (männitõrv), rauasulfaat, rukkijahu segatakse leige veega segi ja keedetakse veerand tundi. Siis lisatakse värvimuld ja keedetakse veel 1,5 tundi. Värvida kindlasti soojalt!
Tõrva sisaldav keeduvärv
Retsept karedapinnalistele puitkatustele
– 25 L vett
– 1,5 kg rauasulfaati
– 4,5 kg rukkijahu
– 5 kg punast pigmenti
– 5 kg männitõrva
Retsept siledapinnalistele puitkatustele
– 25 L vett
– 2 kg rauasulfaati
– 4,5 kg rukkijahu
– 5 kg punast pigmenti
– 6 kg männitõrva